Majas toimetades sattus kätte üpris vana korstnapühkija tööriist. Maakeeles tross- ehk lõõriluud. Korstnapühkijate keeles vaier.
Lähemal vaatlemisel on näha, et vanadel headel aegadel saadi väärt tööriist sedaviisi, et harutati tross otsast lahti, painutati trossi jõhvid laiali. Ühe jõhviga seoti tross kõvasti kinni, et see kasutamisel lahti ei hargneks. Pole siis ime, et vanadel headel aegadel oma tööriistasid hoiti ja austati võib olla enam kui tänapäeval:


Tänapäeval on meie laiuskraadil toimetavatel korstnapühkijate arsenalis vaier, mille trossi otsa on keevitatud otsik. Otsikus on vint, millesse saab vastavalt vajadusele õige suurusega või uue harja kruttida. Kõige töökindlam vaier:

Meist põhja- ja läänepoolt imbub siia uut tüüpi kütteseadmeid millesse klassikaline vaier ei sobigi. Selleks tarbeks on olemas vaierid, millel tross kaetud plastikuga, harjase jõhvid on plastikust ning harja ja trossi hoiab koos eraldi hülss. Eks ta ole:


Pika jutu kokkuvõtteks peab tõdema, et innovatsioon ei ole võõras sellises klassikalises ja konservatiivses valdkonnas nagu korstnapühkimises.
:-) siinkohal vabandust, mitte "korstnapühkimine" vaid "tahkekütusel töötavate küttesüsteemide puhastamine" :-)